Tuesday, March 30, 2010

Mis on infoühiskond?

Infoühiskonnaks ma nimetaksin niisugust ühiskonnakorraldust, mille korral põhilised tooded, mida inimesed genereerivad, on informatsioon ja teadmised.

Erinevate allikate abil määratlesin infoühiskonda eraldusjooned:
- infotehnoloogiaga seotud toodete ja teenuste loomisega tegelevate inimeste arvu kasv sisemajanduse kogutoodangus;
- informatsiooni, teadmiste ja infotehnoloogia tähtsuse suurendamine inimeste elus;
- niisuguse ülemaailmse ala loomine, mis võimaldab effektiivselt(sõna "effektiivne" all mõtlen selles kontektsis "peaaegu momentaalselt", nagu internet abil) edastada infot, ligi pääseda andmepankadele ja infoallikatele ja rahuldab enamiku inimeste vajadused infotehnoloogilistes toodetes ning teenustes.

Tuesday, March 16, 2010

Kuidas tehnoloogia muudab maailma või maailm tehnoloogiat?

Meie pidevalt areneva keskkonda ei saa juba ammu kujutleda ette ilma niisuguse mõisteta nagu tehnoloogia. Tehnoloogia sai nii lahutamatuks meie elu osaks, et me juba peaksime hakkama panema tähele, kas ta muudab meid või vastupidi.

Nii et, kas tehnoloogia muudab maailma või maailm tehnoloogiat? Mina arvan, et see on sarnane küsimusele „kas armastada või olla armastatud?“. Ja niisugustele küsimustele, minu meelest, üheselt vastata ei saa. Isegi nende sõnastus juba tekitab küsimusi. Igal inimesel on oma mõistmine nii sõnale „armastus“, kui ka „tehnoloogia“. Isegi erinevad sõnastikud võivad anda erineva tulemuse. Üks võib öelda, et tehnoloogia on „teadmiste rakendamine praktiliste eesmärkide saavutamiseks“, teine, et see on „hulk esetest, mis ei ole aktiivsed, kuni inimene ei hakka neid kasutama“. Esimese definitsiooni alla kuulub ka iidne inimene, kes tegi tuli. Kui vaadata teist definitsiooni, siis tema alla kuulub, näiteks, mingi võimekas sülearvuti. Vaadeldes need kaks näidet, võib esmalt tekkida mulje, et võib-olla algusel maailm rohkem muutis tehnoloogiat, kui tehnoloogia maailma. Sest kui maailm ainult hakkas arenema, siis tundub, et tehnoloogiat ei olnud eriti, nii et ta ei suutnud eriti muutuda maailma. Kuid isiklikult mina arvan, et meie maailmas üks protsess ei eksisteeri ilme teiseta.

Muidugi, maailm muudab tehnoloogiat. Maailma sõna all ma siin mõtlen – inimesed. See on arusaadav, inimesed pidevalt mõtlevad midagi välja, et teha paremaks oma elutingimusi. Ja, nagu Tallinn ei saa kunagi valmis, see protsess ei saa kunagi peatuda, inimesed kogu aeg peavad midagi muutma, paljude jaoks selles on elu mõte. Et jaada oma jälg ajaloos, sa pead muutma midagi, tegema midagi, mida veel ei olnud.

Teisest küljest, ka tehnoloogia muudab maailma. Kui teadlane teeb suure avastuse, siis ta ei saa ette aimata, kuidas täpselt see avastus hakkab mõjutama maailma, kuid ta saab kindlalt öelda, et tema uus tehnoloogia hakkab muutma maailma. Aga mitte tehnoloogia ise muudab maailma, muudavad maailma inimesed, kes kasutavad seda tehnoloogiat. Ilma inimesteta tehnoloogia ei too midagi.

Kokkuvõtteks ütlen, et maailm ja tehnoloogia on mõisted, mis lähevad koos, see tähendab mitte ainult seda, et üks mõjutab teist, vaid vastupidi ka.