- kättesaadav - õppeinfosüsteemi puhul ta on küll kättesaadav, esiteks kui kursiir on mingi valiku peal, siis süsteem näitab väikese teadega kursiiri all info sellest valikust. Teiseks, on olemas pdf-dokumendid, kus on kirjutatud, kuidas võib üks või teine tehe sooritada. Kuid, näiteks, mina, kui tavakasutaja, ei ole varem seda nupp "Abi" näinud. Seepärast soovitaksin teha seda nuppu suuremaks. Ja kolmandaks, on antud nende inimeste telefonid, kes saavad häda korral aidata.
- mitte pealetükkiv - see on küll nii, nagu kirjutasin eelmises punktis, nuppu "Abi" ei ole varem üldse näinud.
- täpne - mina ei ole leidnud mingeid ebatäpsusi, kuid, muidugi, see kuidagi ei tähenda, et neid ei ole.
- jõuline - olen märkanud, et sel päeval, kui algab registreerimine, nupp "Abi" ka ei tööta korralikult. Nii et võib juhtuda situatsioon, kui välistudeng avab ÕIS-i, ta ei tööta, kuna paljud inimesed tahavad korraga registreerida, ja välistudeng siis ei saa aru, miks see ei tööta. Võiks aga ilmuda mingi teade, et täna on registreerimine, ärge hirmutage, kui Teil midagi töötab aeglasti. Ja siin ka tuleb märkida, et mõned inimesed kasutavad ÕIS-i mobiiltelefoni abil ja paljudel mobiilidel pdf lugeda ei saa, nii et mobiiltelefoni omanik ei saa kasutada abi. Võiks aga teha abi eraldi uues aknas, mitte pdf-na, vaid lihtsalt html-na.
- järjekindel - õppeinfosüsteemis see on lahendatud niimodi, et info avaneb uuel lehel ja sealt võib valida sind huvitava tükki ja siis ta avab pdf-s.
- paindlik - isegi kui peada silmas ülal toodud mõtted, ma ütleks, et õppeinfosüsteemi kasutajatugi on päris paindlik.
Tuesday, May 25, 2010
Valitud projekti mõned HCI elemendid
Lühike tagasivaade, sellest mida kursusest õppisin
Projekt kui sotsiotehniline süsteem – Tartu Ülikooli Õppeinfosüsteem
Kui me tahame kirjeldada Õppeinfosüsteemi kui sotsio-tehnilisne süsteem, peame vaatama sotsio-tehnilise süsteemi jooned:
- Inimesed, nende rollid ja suhted omavahel ja teiste süsteemi elementidega
Ma jagaks ÕIS-i kasutajaid neljasse gruppi:
- anonüümsed kasutajad – näiteks, sisseastujad, võimalikud sisseastujad. Need on inimesed, kellel on tarvis vaadata tunniplaanid, õppekavad ja muud sarnast info, mis on avalik.
- õppijad – Tartu Ülikooli õpilased, külalisõpilased. Need on inimesed, kes võtavad vähemalt mingid kursused TÜ-s, kellel on lubatud sissepääs süsteemile piiratud õigustega. Nad kasutavad süsteemi peamiselt selleks, et registreerida aineid, vaadata neist info, registreerida eksamitele, vaadata oma hinneid, taotleda stipendiumile, koostada tunniplaani, vaadata posti ja muud sarnast.
- õppejõud – TÜ õppejõud. Need on inimesed, kes töötavad TÜ-s kas ajutiselt või mitte, aga kellele on antud vajalik sissepääs oma õigustega. Kasutavad süsteemi, et, näiteks, teha avalikkuks oma aine materjalid, panda hindeid, vaadata info õppijatest.
- eriõigustega töötajad – näiteks, nõustamiskeskuse töötajad. Inimesed, kes kasutavad süsteemi, et sisestada, vaadata ja analüüsida erinevaid andmeid. Mõnedel neist on piiratud õigused, mõnedel täielikud.
Eraldi gruppina seisavad haldajad – ininmesed, kes vaatavad, et süsteem toimiks hästi, ja arendavad süsteemi, lisades vajatud funktsionaalsust.
Muidugi, kõigide nende gruppide vahel on omavahelised seosed. Näiteks, õppijad võivad vaadata infot, mida õppejõud pani üles. Õppejõud saadab õppijatele kirjad. Eraõigustega töötaja teeb nii, et üliõpilane saaks registreerida ainetele, kui tal on läbitud eeldusained.
- Tarkvara
- Juhtimis- ja otsustustehnikad
- Tugiressursid
- Informatsiooni struktuurid
- Elemendid on omavahel sotsiaalsete ja tehniliste sõltuvuste suhtes
Monday, May 24, 2010
King of the Road: The Social Construction of the Safety Bicycle
- Kuidas Te muudaksite olemasolevat jalgrattast? Kas Te olete varem sellest mõelnud?
- Mida Te arvate, mis aspektid võivad olla sotsiaalseteks takistusteks uue tehnoloogia arendamisel?
- Mis, Teie arvates, on suurim sotsiaalne mõju jalgratta leiutamisest?
Tuesday, April 27, 2010
Ülevaade HCl peatükist nimega "User Support".
Tuesday, April 6, 2010
Mõted sotsiaalsest informaatikast
Sotsiaalne informaatika tunneb õppima komputeriseerimise sotsiaalsed aspektid.
Peamisteks põhjusteks, miks oli vaja tuua sisse niisugune mõiste nagu „sotsiaalne informaatika“, olid:
- soov aidata mitte spetsialistidel leida nende jaoks vajlikud teadusartiklid;
- soov tugevdada suhtlust spetsialistide ning disainerite ja sotsiaalse analüütikute vahel.
Head ideed igasuguste veebirakenduste jaoks ei ole ilmsed või effektivsed, kui nad on ainult tehnoloogilistel kaalutlustel põhinevad.
Komputeriseerimine võib mitte tuua oodatavat kasvu produktiivuses, kuid see ei tähenda, et komputeriseerimisest ei ole kasu. See aitab, näiteks, parandada dokumentide ja presentatsioonide välimust, süvendada analüüsile või edukam kontrollida töötajate tulemusi. Seepärast, komputeriseerimise kogu mõju ei saa väljendada produktiivsuse abil. Toodud põhjus ja veel see, et paljud organisatsioonid kaotavad võimalikku kasu seepärast, et viis, kuidas nad hakkavad komputeriseerima, ei ole effektiivne, olid peamisteks põhjusteks, miks tekkis niisugune asi nagu „Productivity paradox“.
Mõtlemine ja rääkimine komputeriseerimisest ei ole tihti juhtuv asi, tavaliselt lihtsalt installeeritakse ja hakatakse kasutama mõni uus tehnoloogia, kuid oleks kasulik mõnel korral esmalt arutleda, kuidas täpselt seda kasutada.
Automatiseeritud veebirakendus ei ole tingimata parem, kui see, mis on rohkem inimeste kontrolli all, mida illustreerivad ka näited EJCBS ja ETAI kohta.
Tuesday, March 30, 2010
Mis on infoühiskond?
Tuesday, March 16, 2010
Kuidas tehnoloogia muudab maailma või maailm tehnoloogiat?
Meie pidevalt areneva keskkonda ei saa juba ammu kujutleda ette ilma niisuguse mõisteta nagu tehnoloogia. Tehnoloogia sai nii lahutamatuks meie elu osaks, et me juba peaksime hakkama panema tähele, kas ta muudab meid või vastupidi.
Nii et, kas tehnoloogia muudab maailma või maailm tehnoloogiat? Mina arvan, et see on sarnane küsimusele „kas armastada või olla armastatud?“. Ja niisugustele küsimustele, minu meelest, üheselt vastata ei saa. Isegi nende sõnastus juba tekitab küsimusi. Igal inimesel on oma mõistmine nii sõnale „armastus“, kui ka „tehnoloogia“. Isegi erinevad sõnastikud võivad anda erineva tulemuse. Üks võib öelda, et tehnoloogia on „teadmiste rakendamine praktiliste eesmärkide saavutamiseks“, teine, et see on „hulk esetest, mis ei ole aktiivsed, kuni inimene ei hakka neid kasutama“. Esimese definitsiooni alla kuulub ka iidne inimene, kes tegi tuli. Kui vaadata teist definitsiooni, siis tema alla kuulub, näiteks, mingi võimekas sülearvuti. Vaadeldes need kaks näidet, võib esmalt tekkida mulje, et võib-olla algusel maailm rohkem muutis tehnoloogiat, kui tehnoloogia maailma. Sest kui maailm ainult hakkas arenema, siis tundub, et tehnoloogiat ei olnud eriti, nii et ta ei suutnud eriti muutuda maailma. Kuid isiklikult mina arvan, et meie maailmas üks protsess ei eksisteeri ilme teiseta.
Muidugi, maailm muudab tehnoloogiat. Maailma sõna all ma siin mõtlen – inimesed. See on arusaadav, inimesed pidevalt mõtlevad midagi välja, et teha paremaks oma elutingimusi. Ja, nagu Tallinn ei saa kunagi valmis, see protsess ei saa kunagi peatuda, inimesed kogu aeg peavad midagi muutma, paljude jaoks selles on elu mõte. Et jaada oma jälg ajaloos, sa pead muutma midagi, tegema midagi, mida veel ei olnud.
Teisest küljest, ka tehnoloogia muudab maailma. Kui teadlane teeb suure avastuse, siis ta ei saa ette aimata, kuidas täpselt see avastus hakkab mõjutama maailma, kuid ta saab kindlalt öelda, et tema uus tehnoloogia hakkab muutma maailma. Aga mitte tehnoloogia ise muudab maailma, muudavad maailma inimesed, kes kasutavad seda tehnoloogiat. Ilma inimesteta tehnoloogia ei too midagi.
Kokkuvõtteks ütlen, et maailm ja tehnoloogia on mõisted, mis lähevad koos, see tähendab mitte ainult seda, et üks mõjutab teist, vaid vastupidi ka.
Tuesday, March 2, 2010
Tuesday, February 9, 2010
Küsimustik www.ut.ee kasutajamugavusest
- Milline esmamulje Sul tekib, kui Sa avad www.ut.ee?
- Meenuta mis eesmärgil Sa viimati kasutasid Tartu Ülikooli kodulehekülge?
- Kujutle endale ette situatsiooni, et Sa oled eesti keele lektor. Kirjuta detailselt, kuidas sa hakkaks TÜ-s tööd leida.
- Leia, mis kuupäeval toimub TÜ lahtiste uste päev käesolevas aastas. Leidmise ajal selgita oma tegevused.
- Kujutle ette, et Sa tahad teada, mis magistriõppe programme saab TÜ-s inglise keeles läbida Kuidas Sa selle kohta informatsiooni leiaksid?
- Otsi üles, kes oli TÜ eelmine rektor. Selgita, kuidas Sa selle leidsid.
- Anna oma hinnang, kuivõrd mugav on leida matemaatika instituudi professori Kalle Kaarli lauatelefoni.
- Kuidas Sa leiaksid kõrvaleriala võtmiseks vajalikud tingimused?
- Missugused hooletusi või ebamugavusi www.ut.ee kasutamisel Sa leidsid?
- Kuna Sa oled juba veetnud natuke aega www.ut.ee uurimisel, siis ütle palun, mida Sa seal muudaksid, kui Sul oleks võimalus?