Ülevaade HCl peatükist nimega "User Support".

Peatükk räägib kasutajatugist: milline ta peab olema, missugused võimalused on selle tagamiseks ja mida peab arves pidama selle arendamise käigus.

Sellest ma sain aru, et kõigepealt, kasutajatugi peab olema alati kättesaadav, seepärast on parem, et kasutaja jaoks vajalik abi avaks uues aknas või kuskil kõrval, nii et kasutaja näeks seda, mida ta tegi. vee rohkem, kasutajatugi peab olema kättesaadav ka sel korral, kui süsteemis tekkis viga, sest just sel korral kasutaja vajab abi kõige rohkem. Muidugi kasutajatugi peab olema täpne, ta peab uuendama süsteemi uuendamisega ning kogu süsteem peab olema kaetud sellega. On olemas mitu meetodit, kuidas võib aidata kasutajat. Nende hulgas on nii kiired viisid nagu käskude abi, mis annavad mingit spetsifilist infot, kui ka tutorials, mis võimaldavad kasutajal saada rohkem informatsiooni kogu süsteemi kohta.

On tähtis alati pidada meeles, et kõik kasutajad on erinevad ja nad vajavad erinevat abi. Seepärast peab hoolikalt läbi mõelda, kuidas abi peab välja nägema, et ta ei ärritaks edasijõudnuid kasutajaid, kuid ka oleks alati näha nende kasutajale, kellel on vähe kogemust.

Minu jaoks see peatükk oli päris põnev ja kasulik. Kasutajatugi meenutas mulle tarkvara testijat. Nimelt, et tarkvara testija ka peab tegutsema ettevaatlikult korjades vigu, nagu kasutajatugi peab ettevaatlikult korjata infot kasutaja kohta, et edaspidi pakkuda kasutajale vajalikut abi. Ettevaatlikult selles mõttes, et mõni kord kasutaja tegevused sõltuvad kontekstist, nagu, testija puhul - mingi vea ilmumine sõltub keskonnast. Ja veel mõlemal juhul, tagasiside peab olema viisakas ja aru saadav. Ei ole mõtet testijal leida vigu, kui ta ei räägi korralikult arendajale sellest veast. Sama on kasutajatugi puhul, kui ta annab liiga keerulised või ärritavad teaded, siis temast ei ole palju abi.

Lõpuks, tahaks veel öelda, et kui mina vajan abi, töötades mingi uue programmiga, siis kõigepealt ma vaatan mingi tutorial, ja veel minu jaoks on väga oluline, et oleks koht, kus ma leiaksin mingid minu probleemidega sarnased probleemid, mis juba tekkisid kellegil, ja kus oleks nende lahendus.

Mõted sotsiaalsest informaatikast

Sotsiaalne informaatika tunneb õppima komputeriseerimise sotsiaalsed aspektid.

Peamisteks põhjusteks, miks oli vaja tuua sisse niisugune mõiste nagu „sotsiaalne informaatika“, olid:

• soov aidata mitte spetsialistidel leida nende jaoks vajlikud teadusartiklid;
• soov tugevdada suhtlust spetsialistide ning disainerite ja sotsiaalse analüütikute vahel.

Head ideed igasuguste veebirakenduste jaoks ei ole ilmsed või effektivsed, kui nad on ainult tehnoloogilistel kaalutlustel põhinevad.

Komputeriseerimine võib mitte tuua oodatavat kasvu produktiivuses, kuid see ei tähenda, et komputeriseerimisest ei ole kasu. See aitab, näiteks, parandada dokumentide ja presentatsioonide välimust, süvendada analüüsile või edukam kontrollida töötajate tulemusi. Seepärast, komputeriseerimise kogu mõju ei saa väljendada produktiivsuse abil. Toodud põhjus ja veel see, et paljud organisatsioonid kaotavad võimalikku kasu seepärast, et viis, kuidas nad hakkavad komputeriseerima, ei ole effektiivne, olid peamisteks põhjusteks, miks tekkis niisugune asi nagu „Productivity paradox“.

Mõtlemine ja rääkimine komputeriseerimisest ei ole tihti juhtuv asi, tavaliselt lihtsalt installeeritakse ja hakatakse kasutama mõni uus tehnoloogia, kuid oleks kasulik mõnel korral esmalt arutleda, kuidas täpselt seda kasutada.

Automatiseeritud veebirakendus ei ole tingimata parem, kui see, mis on rohkem inimeste kontrolli all, mida illustreerivad ka näited EJCBS ja ETAI kohta.